Merkel ja Hollande: vajame rohkem Euroopat

„Iga riik üksi, see ei ole lahendus,“ ütles Hollande, mööndes, et kriisid tekitavad hirme ja kiusatust varjuda igaüks oma piiride taha. Ent tänase maailma probleeme ei hoia eemal ei ükski piir ega okastraat. Nii on vaja hoopis Euroopat, mis on tugev, solidaarne ja teovõimeline ning valmis oma väärtusi kaitsma.

„Natsionalism on sõda,“ tuletas Hollande meelde Prantsusmaa presidendi Francois Mitterrandi sõnu.

Mitterrand oli Prantsusmaa president, kes viimati ühiselt koos Saksamaa kantsleriga Euroopa Parlamendi ees sõna võttis. See oli 26 aastat tagasi, kui just oli varisenud Berliini müür.

Kantsler Angela Merkel meenutas, et ka toona tunti suurte muutuste ees hirmu ja skepsist. „Täna näeme, et toonased jõupingutused tasusid end ära. Need pole meid alla kiskunud, vaid aidanud ehitada,“ ütles Merkel. „Need tõid rohkem Euroopat.“

Kõige pakilisem kriis on praegu pagulaskriis – Hollande avaldas toetust Euroopa Komisjoni kriisiplaanile, kutsudes samas tugevdama Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat, et aidata kriisidele, mis inimesi kodust pagema sunnib, kohapeal lahendust leida.

Sama oli Merkeli sõnum. Mõlemad rõhutasid ka Euroopa ühtse rändepoliitika vajadust. Praegune Euroopa Liidu nn Dublini süsteem, kus asüülitaotlused peab läbi vaatama esimene riik, kuhu pagulased saabuvad, on Merkeli sõnul ajast ja arust ega vasta enam tänase päeva vajadustele.

Süüria konfliktist kõneldes oli Prantsusmaa president Francois Hollande järsum, korrates seisukohta, et Süüria president Bashar al-Assad on osa probleemist. Merkel ütles, et lahenduse leidmiseks tuleb kaasata kõik osapooled. Rohkem tuleb aidata ka Süüria naaberriike nagu Türgi ja Jordaania, kus pagulased on varju leidnud.

Näitena ühise jõupingutuse võimalustest ja Euroopa ühtehoidmise kasust, tõid mõlemad Ukrainat, kus niinimetatud Normandia formaadis töötades – Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Ukraina - on sammhaaval edasi liigutud veebruaris Minskis sõlmitud rahulepingute tingimuste täitmise suunas. Toeks ELi riikide ühiselt kehtestatud sanktsioonid Venemaa survestamiseks.

Mõlemad puudutasid ka rahaliidu edasise reformi vajadust, kuid täpsemalt detaili minemata.

Kantsler Angela Merkelil tuli taluda parlamendi euroskeptikute kriitikat, et Saksamaa on omale Euroopa Liidus liiga domineeriva rolli võtnud. Kritiseeriti ka seda, et miks soleerivad Prantsusmaa ja Saksamaa, kui Euroopa Liidus on 28 liikmesriiki. Hollande ja Merkel tõrjusid, et kui Prantsusmaa ja Saksamaa ka oma positsioone koordineerivad, siis otsused teevad kõik liikmesriigid ühiselt. Miks on need kaks riiki aga erilised – selleks meenutas Hollande läinud sajandi kahte suurt sõda, kus Prantsusmaa ja Saksamaa olid teine teisel pool rindejoont. „Selle hirmsa kogemuse pärast tahavad nende riikide juhid uut Euroopat ehitada,“ ütles Hollande.